Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine. Traditsioon eeldab millegi kordumist - sündmuse, elukommete.
Traditsioon võib koosneda ka mitmest erinevast tegevusest üheskoos. Näiteks Eesti pulmakombed.
Sotsioloogia seisukohalt on ühiselt omaks võetud traditsioon see, mis inimestele ühiseid norme anda suudab ja mis paneb inimesed tõhusamalt kui ükski kontroll või politseivalve neid norme ka täitma. Nende normide puhul, mille aeg ja traditsioon on "pühaks" teinud, mõtleb inimene kuidas oma elu ja tegevust kõige paremini korraldada, et vaieldamatute, täitmisele kuuluvate normide piiresse jääda.
Läbi aegade seostatakse traditsioone enim religiooni ja kirikuga. Paljud kiriklikud tähtpäevad on traditsioonid ja tähistatakse sarnaselt nii usklike kui uskmatute poolt, jõulud näiteks.
Samas on Karl Jaspers rõhutanud traditsiooni üldist tähtsust öeldes, et inimesed muudab inimeseks just traditsioon. Arnold Toynbee on aga traditsiooni kirjeldanud kui vastutuse ja vastusena (challenge and response). Saksa konservatiivne teoreetik Arnold Gehlen kutsus aga 1948. a. üles kuulutama traditsiooni ründamist samaseks genotsiidiga argumenteerides, et tegu on mingi inimrühma vaimse või füüsilise terviklikkuse vastu suunatud rünnakuga.
Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad. Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusu pulmakombeid. Oma tavad on ka teistel Eestis elavate rahvastel.
Pulmad ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale (sh siirderiitusi).
Pulmade rituaalses osas on säilinud rohkesti ürgseid elemente (võitlus ja liit kahe kogukonna vahel, sigivus-, õnne-, tõrjemaagia jne.), mis on segunenud uuemate tavadega Pulmad tähendasid ühtlasi kahe kogukonna sõprusvahekorda ja liitu astumist, millega kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue loodava pere suhtes.
Abiellumine ehk abielusõlmimine on juriidiline tehing, mille tulemusena abielu tekib. Abiellumist nimetatakse ka laulatuseks, kuigi enamasti kasutatakse seda sõna kirikliku laulatuse puhul. Kiriklik laulatus on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus (tinglikult ka luterluses) abielu sakrament.